Kiired ajad

Terekest jälle!

Möödunud on jälle mõni kuu viimasest postitusest ja ma tõesti ei oska miskit väga huvitavat teile kirjutada kui ainult nendest kõige põnevamatest asjadest, mis teinud olen.
Ehk siit tulevad pildid ja väheke juttu.

  • Proovid koolis/koolinäidend Route 66
    Nagu eelmises postituses ka rääkisin, siis osalesin koolimuusikalis “Route 66”. Minu tegelane oli Betjent ehk politseinik, kellel õnneks väga palju lauseid öelda polnud ja oma osa mängisin pool inglise ja pool taani keeles, sest taani keele hääldus pole mul senini kõikide sõnadega perfektne ja aega polnud meil ka palju. Aga kokkuvõttes sain sõpradeks veel teiste koolikaaslastega ja proovide käigus sai meil palju nalja ning algul väga suure väljakutsena tundunud ülesanne oli lõppudelõpuks jällegi üks parimaid otsuseid, sest sain teha teatrit ja seda Taanis, gümnaasiumis! Vau.
  • Aarhus
    Kuna pikalt olen juba mõelnud ka hiljem tulla siia imelisse riiki õppima, siis käisin ja vaatasin üle minu unistuste ülikooli Aarhusi Ülikooli ehk avatud uste päeval. Väga äge oli ka see, et minu üks parim sõbranna Lily on samuti mõelnud selle sama ülikooli peale ja nii otsustas Taani tulla ning käisime seda koos uudistamas. Ülikooli kohta nii palju, et mulle isiklikult campus nii väga ei meeldinud ning enda kurvastuseks sain teada, et see mida õppida seal tahaksin on ainult taani keeles ning see oleks topelttöö aga noh eks näis, mis eluke toob 😉 Avatud uste päev iseenesest oli täitsa hästi korraldatud ning esimene ülikooli kogemus käes. Pärast oli meil Lilyga palju aega rongile ning uudistasime Aarhusi linna peal ning sõime head paremat ja viisime üksteist oma eludega kurssi, sest näinud pole ju pool aastat!!
    Emotsionaalse poole pealt see päev mind negatiivselt ei mõjutanud. Ainult natukene imelik oli järsku oma “vana elu” rongi peal kohata. Aga muidu sujus kõik väga toredalt.
  • Blåvand
    Vahepeal on möödunud ka vinterferie ehk talvevaheaeg. Terve vaheaja veetsin mina oma perega Jyllandi saarel, kohas nimega Blåvand, mis on tuntud oma ranna, looduse ja paljude punkrite poolest. Selline aja mahavõtmine ja lihtsalt ühes kohas püsimine ja rahulikult olemine oli küll väga vajalik ning me kõik võtsime sellest 100%.
  • proovid ja Hairspray
    Oh, minu kõige parem otsus oli minna koos oma õdedega teatrigruppi ja esineda muusikaliga Hairspray, kus olin Candyfloss tantsija. 5 kuud valmistumist ja lugematuid tunde proove said oma punkti 1-3. märts, meie etendustel. Pole sõnugi, mis kirjeldaksid kui äge ja võimas see kõik oli. Meil oli live-muusika orkestriga, väga suur saal ning väga professionaalne tiim selle kõige taga. Ja kõik inimesed teatris…nii talendikad, täis elu ja kirge teatri vastu. Ma olen nii õnnelik, et otsustasin sellest osa võtta.
  • Spot On festival
    Tahtsin sellest eraldi rääkida, sest ma pole ammu midagi sellist endale teadvustanud. Päev enne eelmist reedet rääkisid mu kaks head sõbrannat klassist, et klassivenna bänd esineb sellisel festivalil nagu Spot On festival, mis minu arusaama järgi oli festival sellistele up-coming bändidele ehk väikestele bändidele. Toimus kahel päeval ja osade klassikaaslastega läksime reede ning laupäev meie omadele kaasaelama. Inimesi oli seal vähe aga õhkkond ja atmosfäär oli hygge ja mind tegi nii rõõmsaks näha väikeseid bände, kes teevad oma muusikat südamega ja panevad kogu oma hinge esinemisse, pole ammu midagi nii ilusat kogenud.

Nüüd lihtsalt palju pilte segamini Teile! Piltidel on juures kirjeldused 😉

Olge mõnusad ja varsti jälle!

Teie Anette

Oh kui palju juttu ja pilte

Proovin teile nüüd kõik ära rääkida alates eelmisest postitusest ehk 2-kuu jagu juttu (edu teile ja mulle!)

Olen hästi palju veetnud aega erinevate sõpradega ning käinud ja näinud. Selle aja sees on ka toimunud väga-väga palju sleepover’eid, mis mulle väga meeldivad!
Tahaksin siinkohal välja tuua ühe suure erinevuse minu Eesti ja siinse elu vahel. Nimelt minule oli algul väga teistmoodi ja uus see, et peaaegu KÕIK inimesed kutsutakse endale koju kui tahetakse tundma õppida või midagi koos teha. Eestis ma never ei olnud väga vaimustuses sellest, et kutsuda inimesi külla ja olin rohkem suhtumisega, et minu territoorium ja ei tundnud väga mugavalt kui keegi (eriti ainult tuttav) mulle külla tuleb aga siin on see vat, et osa kultuurist ma ütleks. Minu hostema seletas mulle seda sellega, et kuna Taanis on kõik nii kallis, siis nt kui meie Eestis tutvudes läheme välja sööma või kinno või kuhu iganes, siis siin tehakse kõike seda sama ainult kodus (hygge). Jällegi see TORE Taani ühiskond!
Aga jah, kui tuleval laupäeval lähen sõbrannadega sushit meisterdama, siis seljataga on ka juba palju toredaid sõpradega koosoldud kokkamis- või hyggeõhtuid kas, siis nende või minu juures (kohanen!!).

Taani noortele ja loomulikult teistele vahetusõpilastele meeldib jubedalt ka pidutseda ning tantsimisest ei saa kellelgi kunagi liialt. Koolipeod on hästi vinged alati ja enamasti ka teemapõhised. Pildilt näete, et novembris nt toimus RAVE-party, mis oli hästi tore ning jõuludel toimus loomulikult jõulupidu. Minu kogemuste põhjal senimaani väga suuri erinevusi Eesti ja Taani pidude vahel pole, juuakse täpselt sama palju ning noored panevad hullu. Aga alati on väga vahva ning inimesed on siin igas olekus suurepärased 🙂

Keskmisel pildil olen tüdruku Annaga, kellega sain sõbraks väga huvitaval viisil. Kuna läheme iga hommik koos samast bussipeatusest kooli, siis olime kooli alguses hakanud üksteisele sõbralikult naeratama ning esimesel koolipeol tantsisime juhuslikult kõrvuti ning kui üksteist nägime, siis kallistasime ja käitusime nagu kaua-kadunud sõbrad.

JÕULUD

Kindlasti üks tähtsamaid aegu taanlaste jaoks. Ja ma saan aru ka miks.
Siinsed jõulud ei vaja isegi lund, et jõulutunne tekiks. Oeh, ma kogesin nii palju uusi traditsioone ning see oli lihtsalt imeline (arvatavasti see aasta tulevad veidi miksitud jõulud mul kodus).

Jõulutraditsioonid läbi minu hostpere ja kogemuste (väga loodan, et midagi ära ei unustanud ja proovin jõulud siin kokkuvõtta):

– Iga nädalavahetus jõuludeni küpsetasime vähemalt kahte sorti jõuluküpsiseid, mis kõik olid suussulavad (piparkooke ei teinud)
– Väga palju jõulumuusika kuulamist
– Iga pühapäev saime hostõdedega hostemalt advendikingituse
– Hostema kinkis mulle tee jõulukalendri (pole vist elus nii palju teed joonud kui siin olles)
– Täiesti crazy tubade dekoreerimine (all ka pilt kui palju dekoratsioone meil oli)
– Iga nädalavahetus filmiõhtu (see meil muidu ka aga jõuluversioon)
– Jõuluküünal, kus on peal loendus jõuludeni ja iga hommik või õhtu põletatakse
– Meisterdasime hostperega küünlaalust, mida nad ka igal aastal teevad
– MARTSIPANIKOMPVEKKIDE tegemine ja no vähemalt siin Fynil tegid seda küll kõik keda ma tean ja see on nii vahva!!
Julefrokost mis otsetõlkes tähendab jõululõunat aga enamasti on see õhtusöök kus oldakse koos ja kui see toimub sõpradega, siis kõik ise kokkavad ja toovad midagi ning korraldatakse nö buffee. Ja kuna jõulusöömast ju ei piisa, siis muidugi on neid julefrokosteid mingi 100 tükki enne päris jõule, et ikka korraliku naha peale saaks talveks 🙂
– Pakkeleg ehk mäng täringutega kus kõik toovad nii palju jõulupakke kui tahavad ning istutakse ringis ja iga kord kui nr 6 saad, siis võid paki võtta, mäng on ajaga ning kui aeg läbi, siis kõik pakid mis võitsid saad endale, tavaliselt kingitakse lihtsalt pudi-padi aga see on jube fun
Juleklip ehk päev kui meisterdatakse jõuluehteid või jõuludega seotud asju
– Toimub väga palju julemarket’eid ehk jõuluturge ja kuna minu saarel Fynil sündis kirjanik H.C.Andersen, siis siin toimus tema nimeline jõuluturg ja see oli väga ilus
– JULEKALENDER ehk jõulusari, igal aastal on uus ning enamus peresid vaatab seda iga päev (kaasaarvatud minu pere, õhtusöögi kõrvale)
– Kuusejaht muidugi ja selle ehtimine
– Jõulusööming
Riselamande ehk kui te risifrutti pudingut teate, siis need on väga sarnased aga originaalasi on muidugi parem ja ka veidi teistsugusem. Siin süüakse seda alati magustoiduna ning suure kausi sisse peidetakse mandel ja kes selle oma kausist leiab saab kingituse (minule õnn seekord ei naeratanud aga sellest pole hullu midagi, sest võitis mu hostisa ja kommi saime ikka kõik)
– Enne kingituste jagamist tantsisime ja laulsime jõulukuuse ümber (nii fun)

Pärast jõule oli lihtsalt selline vaheajast kõike võtmise aeg ehk lihtsalt kodus ja vedelesin jubepalju aga kõik mõnus!
Uut aastat võtsin vastu klassiõe ja tema sõpradega ning see Eesti pidustustest väga ei erinenud.

2. jaanuar käisin oma kahe väga kalli klassiõe Christina ja Karolinega roadtripil Vejle linnas. Meil oli nii lõbus ning kindlasti saime veelgi lähedasemaks selle reisi jooksul. Panen teile siia lihtsalt palju pilte.

Kui sa lõpuni jõudsid, siis vau, aitäh! Nüüd olemegi olevikus, olen käinud koolis juba nädala ning kõik tähtsam on teile kirja pandud 😉

Ma ei taha olla katkine raadio aga oh issand kui tänulik ma ikka iga päev olen, et saan siin olla ja seda kogeda. Ma ei oska oma tänu sõnadessegi panna (polegi võimalik).
Kohe kindlasti on see olnud siiani mu elu ägedam ja põnevam poolaasta ning palju lahedaid asju on veel tulemas!
Aitäh selle võimaluse eest ning proovin teid kõiki, kes te mu blogi loete, oma seiklustega ikka endiselt kursis hoida 😉

Täitsa teie
Anette

 

Jah, see on võimalik

Mul on uus elu. Seda igas mõttes. Mul on uus rutiin, uued sõbrad, uus “pere”, uued klassi/koolikaaslased, uued õpetajad, uus tee kooli, uued plaanid, uus kultuur, uus keel ümberringi, uus keskkond, uus maailmavaade, uued mõtted. Kõlab nagu ma oleksin täielikult muutunud aga seda kindlasti mitte. Ma olen lihtsalt täienenud (ka kilodes) ning uuenenud. Kõik on uus aga see uus tundub olevat nii õige ja nii hea, et see muudab selle uue pigem vanaks. Mul on tunne nagu see kõik on nii normaalne ja see ei tundunud uus ei algul ega ka praegu. Mul on sees kindlus- ja turvatunne kui kõnnin uutes kohtades, kus varem pole käinud, sest Taani on mu uus kodu.

See on vahetusaasta – sa koged, õpid ja tunned nii palju uut aga kuna sa pead selle kõik omandama nii ruttu, siis see ei ole enam uus vaid pigem selline pidevalt suurenev pagas, mis täieneb iga siin veedetud päevaga. Algul võib see tunduda raske ning võibolla liiga suure koormusega kuid ajaga see muutub kergemaks ning kõik, mis on päevade, tundide ja sekundite jooksul sinu pagasisse kogunenud annab sulle eluks pea kõik vajaliku ning midagi sellist, mis on ainult vähestel.

Selline avastus tegi mu tuju nii heaks ja ma olen siiani tänulik, et 1 aasta ja 1 kuu tagasi ütlesin jah Taanile. Võin öelda, et see on praeguseni olnud mu elu parim otsus!

Teie
Anette

cdd7fcd55f98a36a6c63682e74d57662

PS: Elus on nii palju ilusat, huvitavat ning UUT. Ma südamest soovitan teil minna ja avastada. Omast kogemusest saan öelda , et teil pole midagi kaotada, lihtsalt elage ja astuge oma mugavustsoonist välja. Võin käsi südamel vanduda, et elu muutub siis kas palju või vähemalt natukenegi huvitavamaks 😉 

1/3 pole mingi aeg

Isegi, et olen teinud, õppinud, kogenud ja näinud tohutult palju on siiski nii imelik mõelda, et olen siin riigis juba üle saja päeva olnud. 

Siin postituses viin teid kõiki jälle kurssi oma kõige põnevamate tegevustega.

Vahepeal oli sügisvaheaeg aga kui aus olla, siis ma ei teinud mitte midagi. Miski mille vaheaja jooksul kirjutasin kirjeldab seda suurepäraselt:
“Praegu on vaheaja viimane reede – olen iga päev maganud vähemalt 11h, joonud teed, kuulanud muusikat, lugenud ja vaadanud rohkem filme/sarju kui oleks tervislik aga see on olnud SUPER.”

Siiski mõned pildid teile:

Ma ei mäleta kas olen seda blogis kajastanud aga ma osalen kahes muusikalis, mis on väga-väga lahe! Muusikal “Route 66” toimub koolis ja mu hostõde on selle direktor ehk mul on väga uhke tunne seal olla aga sellel pole veel korralikke proove alanud ehk tean väga vähe. Teine muusikal kus osalen on “Hairspray” ja see toimub koolist väljas umbes noortemaja laadses kohas aga seal on väga palju inimesi mu koolist ka, sest see asub täpselt mu kooli kõrval ehk hea lihtne käia. Mina olen selles muusikalis tantsija ja oh kuidas ma igatsesin tantsimist ja kõiki proove jne. Olen ikka veel 100% kindel, et muusikalis osalemine oli väga õige otsus.

26.10 Läksime jälle Kopenhaagenisse aga seekord taanikeele klassiga. Pidin maksma kogu reisi eest ainult 100kr (Tivoli grupipilet), mis oli mulle kui vaesele vahetusõpilasele  taevane kingitus.
Kohale jõudes vaatasime esimese asjana Väikese Merineitsi kuju. Liikusime edasi kuninganna ja teiste majadeni. Seal vaatasime valvurite vahetust. Pärast seda pidime parlamendihoone juurde minema aga kuna mõned läksid eemale ja mdea, mis kammajaa seal oli, siis lubas õpetaja meil oma teed minna ja nii me suundusimegi adventurile – mina, Dagne, Pauline ja Serena. Esimesena läksime turistipoodi, kust võtsime Kopenhaageni kaardi. Siis vaatasime Nyhavnil ringi ja läksime suvalise tänava kaudu mingisse söögikohta kuhu Dagne tahtis minna. Pärast söömist läksime katedraali ja seejärel suundusime Nyhavnile jälle, kus Pauline ja Serena võtsid endale churrod (YUM) ning, siis läksime parlamendihoonet vaatama ja, siis tivolisse!!! Tivoli oli vapustav. Ma pole ammu midagi sellist näinud ja terve aja seal olles oli mul suu kõrvuni. Nii vägevad atraktsioonid, palju esimesi kordi ja oh kui maagiline atmosfäär. Pärast sai bussis tagasisõites ka palju nalja ja koju jõudes olin täiesti wrecked.


28.10 oli väga tore päev ja jälle Kopenhaagenis. Hommikul hakkasime jälle Kopenhaageni suunas sõitma. Kohale jõudes parkisime auto ja läksime “The Cats” muusikali vaatama Royal Arenale. Show oli vapustav! Külmavärinad ja pisar tuli isegi silma “Memories” laulu võimsa osa ajal. Pärast showd läksime suurde kaubanduskeskusesse Dalle Vallesse sööma. Nii megahygge õhtu oli! Koju jõudes nii kui pea patja puudutas jäin magama.

IMG_6307

29.10 oli mu üks lemmikpäevi. Ärkasin endale imestuseks kell 8.00 aga pärast tuli välja, et kella keerati ehk tegelikult polnud nii vara. Sõin hommikust ja tegin hispa kodutöö. Siis tuli hostemal idee minna ühe järve ümber jalutama ja võtta koerad ka. Mõeldud tehtud läksime mina, hostema, hostõed ja hostõe poisssõber. Imeilus ja mõnus jalutuskäik oli! Pärast seda kodus sõime veidi ja, siis võtsime rattad ja läksime hostemaga meie lähedal asuva kiriku juurde kõrvitsaid lõikama. See oli mu esimene kord elus ja see oli NII ÄGE! Olin jälle nii vaimustuses ja täis õnnetunnet. Saime seal ka kakaod ja küpsiseid ning üks küpsis oli väga piparkoogi maitsega, mis tekitas ka nii hea sellise eel-jõulutunde! Siis oli kirikus kõnemoodi asi ja väike kontsert ning, siis läksime koju kõrvits pakiraamil. Koju jõudes võtsime auto ja läksime kohaliku kommuunimajja sööma kõrvitsasuppi! See oli nii maagiliselt tore õhtu, et aina korrutasin kui tore kõik on (see on mul vist kombeks juba).


03-05.11 toimus YFU keskaasta seminar kus viisime läbi grupisessioone, töötubasid jne. Saime palju head sööki ka, sest YFU. Vägaaa tore oli oma YFU pere näha jälle ja kõigiga rääkida ja muljetada üle kolme kuu!


Eile sain oma kontaktisiku Siriga jälle kokku ja veetsime toredad 3h rääkides kõigest, mis vahepeal on toimunud ja muidugi..sõime. Ta on endiselt vapustav.


Ja ma tahan lihtsalt rõhutada jällegi seda kui TÄNULIK ma olen oma hostpere, klassi, kontaktisiku ja kõikide imeliste vahetusõpilaste eest, sest tänu neile on mul siin olnud kõige paremad 104 päeva. Ja loomulikult tänan oma toeatajaid ja lähedasi selle eest, et ma saan siin olla ja kõike seda kogeda…pole võimalik isegi sõnadesse panna. Tänan teid jälle, sest tõesti, ilma teieta see poleks võimalik.

AITÄH!

Minu nädalavahetus Sjællandil

Juba kuu aega tagasi olin planeerinud see nädalavahetus (06-08.10) külastada oma kahte sõbrannat ja näha Kopenhaagenit. Nii ma siis ostsin rongipiletid ja reedel läks sõiduks.  Lähme nüüd Sjællandile.

Reede.
Kooli oli teiseks tunniks aga isegi kui meil vahel sellist luksust lubatakse, siis pean alati ikkagi esimeseks minema, sest minu kodust busse ei lähe ja hostperest keegi bussile viia ka ei saa aga sellest pole hullu, sest olen juba harjunud koolis ootama ja omi asju tegema. Igatahes, koolis olin umbes tund aega, sest rong läks Odensest 11.00. Kell 09.00 tulid müüki Kendrick Lamari piletid ja sain ka endale pileti jõuludeks, mille üle olen MAAILMA ÕNNELIKUM!!! Koolist läksin Odense rongijaama, kus ootasin jälle umbes tunnikese ja, siis 1h ja 20min Roskildesse, kus elab mu sõbranna Ema, Tšehhist. Kuna Emal oli pikk päev, siis tal lõppes kool 15.00 ja pidin umbes 2,5h ise aega surnuks lööma aga ma olen selles suht meister juba ja see oli käkitegu. Käisin imeilusas Roskilde linnas ringi jalutamas ja nautisin ilusat sügisilma, väga mõnus oli. Lõpuks kui kokku saime, siis võtsime mõlemad jäätise Paradis jäätisekohvikust, mis on nii superhea ja liikusime tema kodu poole. Ema elab Roskilde linna keskusele väga lähedal, mis on väga mugav! Ema kodu, nagu ka kõikide teiste kodud on väga ilusad ja ikka iga kord olen vaimustuses kui ilus Skandinaavia stiil on! Pärast läksime Mc Donaldsisse (sest what’s new?) kus sõime lõunat (tervislikkus level 100) ja, siis liikusime tagasi Ema koju ja mingi hetk sõime õhtust. Pärast õhtusööki läksime Ema sõprade juurde kellega koos ta kooliajakirja kirjutab ja seal olime umbes tunnikese ja lihtsalt hyggesime. Sealt kõndisime umbes 3km tagasi Ema juurde ja see oligi reedene päev.

Laupäev.
Hommikul sõime head hommikusööki (sest jälle, what’s new). Siis liikusime rongipeatusesse ja ostsin endale pileti Roskilde->Kopenhaagen. Pean välja tooma kui kallid siin hinnad on kui sul sooduskaarti pole, sest see vahemaa on 20min ja maksin selle eest 11€ (!!!), jõhker. Aga jõudsin ilusti Kopenhaagenisse ja seal sain kokku Eesti tüdruku Hannaga ja võite juba arvata kui õnnelikud me olime, et saime tervelt 2 päeva nüüd eesti keelt rääkida. Esimesena läksime ühte torni (nime ei mäleta) kuhu saime tasuta üles minna ja vaadet näha, see oli väga tore! Pärast seda kõndisime läbi shopping tänava ja käisime lihtsalt mõnes poes sees vaatamas, sest vahetusõpilase rahakoti elu pole just kõige lõbusam. Järgmisena liikusime Kopenhaageni hiiglaslikku streetfood kohta, kus sõime head-paremat. Sealt edasi läksime Kopenhaageni linnaossa nimega Christiania mida kutsutakse ka free town’iks. See on totaalne hipipiirkond – majad, inimeste olekud, stiil jne. Kõik on väga vaba nagu ka nimetus ütleb. Sellest naabruskonnast mul kahjuks pilte pole, sest seal on keelatud pilte teha ehk kui teid huvitab, siis peate googlest infot ja pilte otsima 🙂 . Ja nt kanep, mis on muidu Taanis illegaalne on seal “legaalne” (täpselt ei tea, miks see nii on aga see on nii olnud aastaid). Ma olin väga vaimustuses, et selline täiesti teistsugune piirkond asub peaaegu keset linna, see on väga lahe ja kindlasti soovitan minna kui Taanit külastate, sest see on omaette vaatamisväärsus. Pärast Christianiat liikusime Hannaga rongijaama poole, et minna ja saada kokku teiste vahetusõpilastega, kes Sjæællandil elavad. Pidasime maha ühe toreda hygge-rohke õhtu Declani (Austraaliast) juures, kus tegime burgereid ja sõime jäätist. Õhtu poole läksime Hanna koju Solrød Strandi.
Isegi, et terve laupäev sadas põhimõtteliselt paduvihma, oli meil ikka väga suurepärane ja tore päev.

Pühapäev.
Magasime mõnusalt välja, sõime hommikust ja läksime ratastega sõitma. Käisime ühe väga ilusa karjääri juures, kus vesi (näete ka piltidelt) on erksinine ja loodus vapustav. Kuna Hanna elab mereääres, siis pärast rattasõitu läksime mereääres oleva silla peale juttu ajama ja ilma nautima, sest erinevalt laupäevast oli sel päeval super ilm. Kuna pidin Hanna juurest Roskildesse tagasi saama, et oma rongile minna, siis aega palju polnud ja üks hetk pidin hakkama tagasi liikuma. Reisisin sealt bussi ja rongiga Roskildesse ja kuna seal oli mul jälle umbes 1,5h aega, siis oli Ema väga armas ja tuli mulle seltsiks. Ostsime poest häid asju ja lihtsalt rääkisime kuni rongi tulekuni. Rongisõit läks ruttu ja järgmine hetk juba olingi kodus.

Nii tore nädalavahetus täis kõike.
Aitäh!

Livet er skønt smukt

2 kuud ja nii palju on juhtunud, et kõigest polegi võimalik kirjutada.

Aga pärast viimast kirjutamist on toimunud järgnevad:

Paadireis osade YFU vahetusõpilastega Aarhusi sadamast Tunøle ja Ebeltoftile (2 ööd).

Me põhimõtteliselt veetsime need 2 ööd paadil magades, süüa tehes ja väga palju hyggedes (kui just keegi samal ajal merehaige polnud). See oli väga tore nädalavahetus ja kindlasti ühendas meid kõiki, kes me seal olime, veelgi rohkem.

Siis ühinesin teatriga, kus teeme sel aastal muusikali Hairspray ja oh issand kui väga ma teatrit ikka armastan. See toimub igal esmaspäeval ja kestab 3h aga aeg läheb palju kiiremini. Ning iga esmaspäev peab keegi ka kooki tooma, mis on ülisuper. Praegu teeme “soojendust” ehk elame teatrisse rohkem sisse ja 1 tund õppisime juba muusikali tantsu ka. Ning osalesin isegi lühinäidendis, kus ütlesin 4 lauset (vauu).

Siis oleme ka palju teiste vahetusõpilastega aega veetnud, kes elavad Fynil ja käivad taanikeele kursustel koos minuga. Kõik on nii toredad (endiselt)! Enamasti veedame aega pargis niisama hyggedes (sest mida muud ikka teha).

Reedel toimus koolis koolipidu. Koolipeod on siin reaalsed KOOLIpeod, sest need toimuvad koolis sees, õpetajad on õpilastega koos ja juuakse. Väga huvitav, et koolis on sees baar (kus üle 5% alkoholi ei müüda ehk lahjemat ainult) ja osad õpetajad on oma jookidega seal ja kõik ajavad kõigiga juttu. Mul oli seal väga lõbus, sest suhtlesin väga paljude inimestega ja sain palju uusi tutvusi.

Olen ka paljudel sleepoveritel käinud ja inimestega ikka aina rohkem bondinud (juhuu). Ning juba väga palju oleme ka kõigiga vaheajaks plaane teinud, mis on juba kahe nädala pärast!

Ainus raskus siin olles on raha, sest seda läheb karmilt ja kui sul on ühes kuus plaanitud kasvõi üks väiksem reis kuhugi mujale väljaspool oma saart (Fyni), siis võin juba oletada, et nüüd see nädalavahetus kui Kopenhaagenisse lähen olen broke ülejäänud kuu. Aga see on ka väga hea rahasäästmise treening. Ma loodan, et saan rahahoidmise käppa kui tagasi tulen 🙂 (Issi ma tean, et sa oleksid uhke mu üle). Kõik on lihtsalt väga kallis, eriti transport ja ma arvangi, et sinna läheb mu enamus raha järgmine nädal.

Aga praeguseks jälle kõik ja kirjutamiseni!
Olge mõnusad 😉

 

39 päeva

Siiani on kõik olnud suurepärane nagu ikka.
Ja kirjutan siia nüüd hästi palju segamini teksti ehk kõigest natukene.

Pere
Senimaani pole muresid olnud. Räägime kõigest ja nad aitavad mind palju. Õdedega saan väga vabalt suhelda ning tunnen, et “jää” meie vahel on purunenud…mitte, et seda alguses väga palju oleks olnud. Nad on väga mõnusad ja toredad inimesed! Kodutunne tekkis juba esimesel päeval. Ja mu hostõde sai endale siili!!!!

Sõbrad
Väga suured sõbrad on mul endiselt teised vahetusõpilased aga on tekkinud ka klassikaaslaste seas mul inimesi kellega saan väga hästi läbi. Mu klass üleüldse on väga-väga imeline – kokkuhoidev, omanäoline ja kõik inimesed klassis on nemad ise ja ei ürita olla keegi teine, mis on nii super, respect! Ühe klassiõega, kes elab minu lähedal, käime ka vahel ratastega sõitmas ja, siis ostame igast häid asju poest ja peame piknikku…see on juba omaette traditsioon. Teiste klassiõdedega saime lähedastemaks mu klassivenna sünnipäevapeol, mis oli samuti väga tore ja 100% hygge (kui sa ei tea mida sõna “hygge” tähendab, siis pead otsima! Aga ega sellel tegelikult ühest definitsiooni polegi).

Kontaktisikud
Kontaktisikud on isikud kelle saavad endale iga vahetusõpilane oma riigis. Nemad on su “tugipunkt” ja “hädaabi telefon”. Neile võin kõigest rääkida ja helistada võin ka ükskõik, mis kell (ausalt). Minul on 2 kontaktisikut nagu enamustel vahetusõpilastel (edaspidi VÕP). Vanem kontaktisik on mees ja noorem on 19-aastane Siri, kes on megavinge ja tundus, et klappisime kohe esimesel korral, sest ma pole ammu niimoodi naernud. Kontaktisikutega pead kas helistama või kohtuma vähemalt 1 kord kuus, et arutada kuidas sul läinud on jne.

Koolist jälle
Kool on endiselt tore. Kui eelmises postituses kirjutasin, et proovin tundides, kus räägitakse ainult taanikeelt kaasa teha, siis (palun vabandust) nüüd olen selles osas natukene alla andnud juba. Kuid see-eest teen vahel duolingot, kodutöid või tõlgin taanikeelseid laule. Kui on grupitööd, siis teen ikka kaasa, vahet pole, mis keeles.
Taanis on kool koht, kus tunned ennast turvaliselt ja mugavalt – üks asi paljudest mida ma siin väga hindan.

Idrætsdagen ehk spordipäev
See on päev mida iga gümnaasiumi klass ootab. See päev pole selline nagu meil Eestis spordipäevad. Ma ei tee kodumaa spordpäeva maha ega midagi aga siin on kõigil VÄGA lõbus! Iga klass valib omale teema, mis stiils nad kooli tulevad ja terve päev tehakse väga toredaid tegevusi. Meie klass oli 80ndad.

Meie päevakava oli nt selline:
I Said valida kas käsipall või jalgpall (suure jalgpalliga ja ise oled täispuhutava asja sees)
II Pidid hüppama üle heinablokkide ja minema läbi takistuste ning mängima lõpus olevat mälumängu
III Tõukeratas ja laskmine
IV Muusikavideo tegemine
V Orientatsioon koos igas punktis olevate ülesannetega
VI Pesapall, kus igas punktis kuhu jooksma pead on väike bassein kust pead läbi jooskma ja viimane punkt on ka bassein kuhu pidid üleni sisse viskuma (kui jõudsid nii kaugele)

Keel
Sellega tegelen igapäevaselt. 31.08 alustasin koos teiste VÕPidega ka taanikeele kursuseid Odenses, mis toimuvad 2 korda nädalas ja kestavad detsembrini. Hakkan kogu seda vägevat VÕP karja iga nädal nägema, juhuu!

Emotsioonid
Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis siiani on olnud kõik imeline. Iga päev juhtub midagi uut ja iga päev õpin samuti midagi uut. Armastan kõiki koduseid tohutult aga koduigatsust pole tulnud. Usun, et mingi hetk see võib-olla tuleb aga praegu on kõik tip-top!

Toit
Mu lemmikteema 🙂 Mul pole isegi sõnu siinse toidu kirjeldamiseks…mulle maitseb kõik! Taaniköök on vapustav. Võin teile mõned oma lemmikud välja kirjutada aga need pole kõik. Kui ma siin veidi kauem olen olnud, siis teen postituse ainult siinsest toidust!

  1. Heeringas karrikastmes (miks seda Eestis ei ole??), nende kuulsa rugbrød’i (rukkileiva) peal.
  2. Jällegi rugbrød koos kala ja remoulade’ga (siinne kaste)
  3. Šokolaadiplaadid mida nad lihtsalt saia peale panevad
    JNEJNEJNE (to be continued)

Pilte illustreerimiseks

Rohkem polegi väga miskit.

Olge mõnusad ja järgmise korrani!
Anette

 

Kool

Kui aus olla, siis ma ei oska kirjutada. Palju lihtsam on see kui ise küsitakse (ehk küsige ja kirjutage mulle!!). Aga, et kõik saaksid minu eluga kursis olla, siis pean ikkagi siia midagi kritseldama.

Mõned küsimused, mis suutsin mõelda seoses kooliga.

Milline oli esimene koolipäev?

Siin mingisugust aktust ega midagi ei toimunud (vähemalt minu koolis mitte). Minu esimene koolipäev oli väga tavaline – tulin klassi, surusin oma klassikaaslastega kätt ja siis asusime tundide kallale.

Kuidas kool on siiani olnud?

Kool on olnud väga tore aga samas väsitav ja raske, sest siiski kõik on taanikeeles ja kuna olen siin olnud ainult 3 nädalat, siis aru veel ei saa. Vahel panen küll mõned asjad kokku aga ei midagi rohkemat. Läheb aega.

Millised on inimesed?

Kõik on väga sõbralikud ja abivalmid. Isegi, et nad said samal päeval teada, et neile tuleb klassi vahetusõpilane, siis kõik on ikka sama toredad.

Kas kool on suur?

Minu kool pole väga suur. Ma käin gümnaasiumis ja meil on siin ca. 450 õpilast ning koolil on üks suur korrus ja “keldrikorrus”, kus asuvad katseteruumid ja füüsika jne.

Millised on õpetajad?

Kõik õpetajad, kes meile tunde annavad on nii toredad! Tundub, et neile meeldib see, mis nad teevad ja see on super! Õpilased kutsuvad õpetajaid nimepidi. Õpetaja on sulle kui sõber aga samas ka autoriteet.

Riietus koolis?

Kantakse ükskõik mida ja seda teevad ka õpetajad. Meil pole siin mingit reeglit kuidas pead riides käima. Kui tahad, siis tule kasvõi dressides (ma kavatsen seda teha üks päev). Samuti võib siin koolis sees mütsi kanda ja jalanõusid ära ei vahetata.

Kooli haridustase?

Minu meelest on see väga sarnane Eestile. Kuid, erinevalt Eestist, tehakse siin rohkem grupitöid ja arutatakse hästi palju. Isegi kui enamus õppetööst toimub arvutis, siis õpilased on ikkagi huvitatud sellest mida õpetaja räägib ja ei tegele (enamus) muude asjadega. Ja kõik klassis tõstavad kätt ja tahavad vastata, mis on minu meelest väga vastupidine Eestile.

Kas sa pead tegema kodutöid jne?

Taanis kodutööde alla lähevad assignmentid ehk mingid suuremad tööd mille pead andma õpetajale mingiks kuupäevaks aga neil kontrolltöid kui selliseid ei ole. Neil on vaid aasta lõpus eksamid. Mis puutub minusse, siis jah, inglise ja hispaania keeles ning matemaatikas olen ka mina kohustatud kodutöid tegema, sest neid oskan sama hästi kui ülejäänud klass.

Mida sa tunnis teed?

Enamasti proovin siiski kaasa töötada aga vahel see ebaõnnestub, sest ma ei saa midagi aru ja siis hakkab hullem uni tulema ja ma pean endale tegevust leidma ning, siis olen arvutis vms. Aga muidu jah, ma väga püüan aru saada ja küsin kuidas seda või teist teha. Ja õnneks teised ka seletavad ja tõlgivad mulle asju.

Kuidas sa keelt õpid?

Kodus loen lasteraamatuid, kasutan nii palju sõnu taanikeeles kui oskan ja varsti kleebime paberkleepsudega asjadele taanikeelsed sõnad peale. Professionaalsemas osas lähen taanikeele kursustele Odensesse, mis hakkavad toimuma 2x nädalas ja selle maksab kool kinni, mis on super!

Mis suunas ma olen?

Alguses pidin minema muusikasuunda aga kuna muusikas oskan ainult viisi pidada, siis arvas kooli infojuht, et pole mõtet mind sinna panna, sest nad väga kõrgel tasemel jne (väga hea, et ma sinna ei läinud). Ma olen keelesuunas ehk saan õppida hispaania keelt, juhuu.

Kool ja söök?

Söögi pead kooli ise kaasa võtma ja enamasti söövad kõik õpilased sööklas teisel vahetunnil. Võtad endale kaasa kas võileiva või eelmise päeva toidu, ise valid. Samas saab ka toitu koolist osta aga igapäevaselt on see kallis.

Siin mõned pildid ka.
Kui Sul on küsimusi, siis kindlasti kirjuta mulle!

Olge tublid ja kirjutamiseni! 🙂

 

Nii palju rõõmu

Olen olnud Taanis 9 päeva ja need on olnud imelised.

Esimene päev jõudsime varakult Kopenhaagenisse ja tutvusime osade vahetusõpilastega ning ootasime teisi peaaegu terve päeva, et saaks hakata laagrikohta sõitma. Laagrisse, mis asus linnas Kerteminde, jõudsime hilisõhtul.

Laager oli lihtsalt vapustav. See koosnes vägevatest inimestest ja very delicious toidust. Juba igatsen kõiki inimesi, kes seal olid aga õnneks Taani on piisavalt paraja suurusega, et me saame üksteisele külla sõita ja ikkagi kuskil keskel kohtuda.

Mu pere. Jõudsin oma koju üleeile pärastlõunal ja ma olen siiani oma majast väga vaimustuses. Väljast on see 200a vana taanipärane maja aga seest on renoveeritud ja näeb välja väga võimas ja uhke, kuid samas hubane. Ning ma elan maakohas, mis on väga mõnus ja minu jaoks teistsugune. Mu pere on väga armas ja toetav ning nad teevad väga head toitu 🙂 Ja minu loomad (2 koera, 2 kassi ja madu) on samuti väga armsad.

Homme lähen koolituuri tegema ja järgnevad päevad on täis lihtsalt asjade ajamisi, sest neid tuleb ajada palju. Aga tunnen kuidas rutiin hakkab juba vaikselt tekkima. Kõik on nii põnev!!

Aga nüüdseks kõik.
Panen siia illustreerimiseks pilte ja olge mõnusad! (Kommentaarid piltidele on piltide peal)

Tervitused Taanist!

Anette

 

1. ehk kuidas kõik algas?

Hej!

Kirjutaksin sissejuhatuseks Teile veidi oma teekonnast.

2016 sügis tulid minu kooli kaks toredat YFU tüdrukut meile YFUst rääkima. Üks tüdruk käis Belgias ja teine Rootsis. Sel hetkel oli mulle teada ainult see, et tahan kindlasti ülikooli minna välismaale aga vahetusaastale minek gümnaasiumis oli minu jaoks enne seda päeva täielik utoopia. Ma ei saaks hakkama! Ma olen liiga memmekas! Kuidas ma jätan kõik? Aga tol päeval mu kartus mugavustsoonist välja tulla sai laksu omaette.
Nende külaskäik kui ka minu isiklik muutumine suvel andsid mulle väga kindla teadmise, et just see on see mida ma teha tahan. Millal ma ikka saan gümnaasiumielu välismaal kogeda? Ei saagi. Ehk kas nüüd või mitte kunagi!

Ja nüüd lühidalt mu sammud aasta suunas (väga pealiskaudselt):
1. Valimispäev
2. Lepinguvestlus
3. Rahvusvaheline fail
4. Toetajate otsimise koolitus
5. Pidev toetuskirjade saatmine
6. Kodugrupid
7. Eelorientatsioon (imeline)
8. Pere leid
9. Ootusärevus ja reaalsuse kohalejõudmine
10. Suve täielik planeerimine ehk iga päev vähemalt ühe sõbra või pereliikmega koosolek

Ma ei tea milleks ma pean täpsemalt valmis olema, sest see kõik on nii individuaalne
aga ma olen valmis kõigeks, mis tuleb.

Tahan elada ja kogeda!

Päikest ja rõõmu
Anette